Kuidas emotsioonid hävitavad investori rahakotti?

Emotsioonide rohkus, mis saadab meid kõiki elu jooksul, suudab üllatada. Teadlike tunnete, nagu lootus, hirm, kadedus või armastus, kõrval eksisteerib terve hulk emotsioone, mis jäävad väljapoole meie teadlikku tajumist. Need on meiega igas eluvaldkonnas. Kuigi investeerimine peaks põhinema arvutustel, prognoosidel ja loogikal, kerkivad selles kontekstis sageli esile tunded, mis on palju tugevamad, kui esmapilgul võiks arvata. Seega, kuidas emotsioonid hävitavad investori portfelli? Kuidas need mõjutavad rahalisi otsuseid? Milliseid käitumismustreid kordame investeerimisel ja miks on nii lihtne lasta emotsioonidel end üle võtta?

Kes on tänapäeva investor ja mida ta otsib?

Kaasaegne investor on palju keerukam tegelane kui klassikaline tõsise portfellihalduri kuvand. Nagu rõhutab Meir Statman oma raamatus Behavioral Finance (CFA Institute Research Foundation), ei juhi investoreid üksnes ratsionaalne riski ja oodatava tulu kalkulatsioon. Sama sageli mõjutavad neid emotsioonid, kognitiivsed lühiteed ja sotsiaalsed trendid.

Statman märgib, et investorid otsivad mitte ainult rahalist kasumit. Nad soovivad ka psühholoogilist rahulolu. Investeerides rahuldavad nad vajadust turvatunde, staatuse ning isegi investeerimisprotsessist ja riskist tuleneva naudingu järele. Uuringud näitavad, et erinevat tüüpi investorid reageerivad neile stiimulitele erinevalt – amatöörid kalduvad sagedamini ankurdamise, representatiivsuse või info kättesaadavusega seotud vigadele. Professionaalid aga kasutavad samu kognitiivseid otseteid teadlikumalt ja valivamalt. Huvitaval kombel erinevad eri põlvkondade investorite prioriteedid. Seetõttu otsivad Gen Z ja nooremad millenniaalid mitte ainult kasumit, vaid ka investeeringuid, mis vastavad nende väärtustele. Nende jaoks on sama olulised kui kvartalitulemused ka ESG. Samuti eelistavad nad tulevikutehnoloogiaid. Nooremad investorid on finantsotsustes vastuvõtlikumad sotsiaalmeedia mõjule.

Vanemad põlvkonnad keskenduvad sagedamini kapitali turvalisusele ja stabiilsele, etteaimatavale kasvule. Kõiki gruppe ühendab aga soov optimeerida oma portfelli viisil, mis ei ole ainult matemaatiline. Seetõttu on tänapäevane investor keegi, kes tasakaalustab riski, emotsioone ja isiklikke eesmärke, ning investeerimise edukus sõltub suuresti omaenda eelarvamuste ja kognitiivsete lõksude teadvustamisest. Milline näeb siis välja investori portfell 21. sajandil ja milliste põhimõtete järgi see kujuneb?

Millised emotsioonid kaasnevad investeerimisega kõige sagedamini ja millega need on seotud?

Kaasaegne investor on Mitroffi (2011) analüüside ning tööstuskriiside mõju aktsiate väärtusele käsitlevate empiiriliste uuringute põhjal mitmetahuline tegelane. Ta on ratsionaalne, sotsiaalselt teadlik, kuid samas vastuvõtlik turuemotsioonidele. Loogika ütleb, et investor hindab ettevõtet eeldatavate rahavoogude põhjal. Seega, kui ettevõte satub kriisi, võivad need väheneda materiaalsete kulude, kohtuprotsesside või klientide kaotuse tõttu.

Kuid tänapäeva investor ei vaata enam ainult numbreid. Oluline on ka ettevõtte maine ja selle pühendumus sotsiaalsele vastutusele. Äkiline mainekaotus või kriisi tõttu tekkinud hooletus võib aktsiate väärtust kiiresti langetada, isegi kui otsesed rahalised kahjud on suhteliselt väikesed. Heaks näiteks on Exxon-Valdezi juhtum – 1989. aasta keskkonnakatastroof põhjustas tohutut mainekahju, mis mõjutas ettevõtte lühiajalist väärtust, kuigi selle finantsilised alused olid suhteliselt stabiilsed. Samamoodi näitas 1984. aasta Bhopali tragöödia, kuidas sotsiaalse vastutuse puudumine ja kriisijuhtimise vead võivad tekitada investorites ärevust ja dramaatiliselt mõjutada ettevõtte aktsiahindu ning selle mainet pikaajaliselt. Sarnane mainekujunduskriis mõjutas ettevõtte väärtust ka Deepwater Horizon’i naftaplatvormi plahvatuse puhul 2010. aastal. BP aktsiad kukkusid enneolematult.

Lisaks kinnitavad uuringud, et emotsioonid nagu hirm ja ärevus võivad turureaktsioone võimendada. Sageli põhjustavad need lühiajalisi hinnakõikumisi. Selles mõttes ei seisne tänapäevase investori tegevus üksnes kasumi maksimeerimises, vaid ka stabiilsuse, turvalisuse ja prognoositavuse otsimises. Ta arvestab nii kõvasid finantsilisi aluseid kui ka ettevõtte immateriaalseid väärtustegureid – alates mainest kuni sotsiaalse vastutuseni. Ta teab, et dünaamilises turukeskkonnas võivad mõlemad need elemendid määrata investeeringu edu või ebaõnnestumise.

Kas see, mis toimib elus, toimib ka investeerimises?

Kas igapäevaelus toimiv töötab ka investeerimises? Meir Statman toob oma raamatus välja, et emotsioonid ja mustrid, mis aitavad meil ellu jääda ja suhteid luua, toimivad finantsmaailmas väga sarnaselt – vähemalt esmapilgul. Igapäevaelus on meie empaatiavõime, kiire reageerimine ohtudele või intuitiivne signaalide lugemine teistelt inimestelt tohutuks eeliseks: see võimaldab meil vältida ohte, hoida sidemeid ja langetada sotsiaalseid otsuseid tõhusalt. Investeerimises panevad needsamad „emotsionaalsed filtrid” meid finantsandmeid tõlgendama mitte puhtalt matemaatiliselt, vaid läbi oma kogemuste, hirmude ja ootuste prisma. Täpselt nagu püüame lugeda teise inimese kavatsusi või tundeid. Siiski tuleb meeles pidada, et emotsioonid on lõppkokkuvõttes rida biokeemilisi reaktsioone, mille eesmärk on lühendada reageerimisteed ja võimaldada ülikiiret tegutsemist. Need toimisid suurepäraselt ürgse eluohtliku olukorra puhul. Kuid need on otsetee, mis jätab loogilise analüüsi vahele.

Probleem tekib alati siis, kui emotsioonid hakkavad domineerima r atsionaalse otsuse üle. Kaotusekartus võib viia paanilisele aktsiate müügile. Eufooria seevastu – ostudeni kõrgeimate hindade juures. Statman juhib tähelepanu sellele, et evolutsioonilised mehhanismid, mis kunagi päästsid meie elu, võivad investeerimismaailmas… hävitada investori portfelli. Skeemid, mis igapäevaelus loovad sidemeid ja turvatunnet, võivad finantsmaailmas põhjustada liigseid reaktsioone, viia lühiajaliste vigadeni ning tekitada turukõikumisi, mis ei peegelda kuidagi ettevõtte põhiväärtust. Lühidalt: meie emotsioonid, kui need väljuvad igapäevase kohanemise kontekstist, võivad saada investori suurimaks vaenlaseks, mitte liitlaseks.

Käitumuslikud skeemid investeerimisel ja nende mõju investeerimisportfellile

Käitumuslikud mustrid investeerimises toimivad nagu nähtamatud niidid, mis põimivad emotsioonid igasse finantsotsusesse – sageli juba enne, kui jõuame neid teadlikult analüüsida. Nagu märgib Meir Statman, ei kannata investori portfell ainult hirmu, ärevuse või paanika tõttu – emotsioonide, mida traditsiooniliselt peame „negatiivseteks”. Sama hävitavad võivad olla ka positiivsed tunded, nagu eufooria, liigne enesekindlus või soov koheselt kasumit teenida. Hirm võib panna investori aktsiaid müüma turu põhjas, samas kui eufooria ajendab võtma riskantseid positsioone turu tipus. Mõlemal reaktsioonil on üks ühine joon – need viivad ostmiseni kõrgel ja müümiseni madalal, mis on klassikaline käitumuslik lõks, mis hävitab portfelli tulemused.

Statmani ja teiste käitumusliku finantsteooria esindajate uuringud näitavad, et inimesed tõlgendavad turusignaale läbi „emotsionaalse filtri”, mis on välja kujunenud evolutsiooni käigus. Igapäevaelus aitab see filter ellu jääda ja suhteid luua. Investeerimisel aga viib see sageli eksiteele, sest turud reageerivad aeglasemalt või teistmoodi, kui emotsionaalne intuitsioon ette ütleb.

Näiteks võib liigne kiindumus oma saavutustesse viia nn. üleliigse enesekindluse kallutatuseni (overconfidence bias). Investor hindab oma oskusi üle ja ignoreerib riske, mis ratsionaalselt vaadates peaksid teda ettevaatlikkusele sundima. Samas „lemmikaktsiatesse” kiindumine (endowment effect) põhjustab, et hoiame neid liiga kaua. Isegi siis, kui turusignaalid selgelt viitavad müügile. Lõpptulemus? Nii negatiivsed kui ka näiliselt positiivsed emotsioonid võivad portfelli tulemusi järjepidevalt õõnestada. Seetõttu muudavad käitumuslikud mustrid igapäevased instinktid finantslõksudeks.

Kuidas siis kaitsta oma rahakotti enda emotsioonide ja käitumuslike mustrite eest?

Esiteks – teadlikkus on esimene samm. Investor, kes tunneb oma tüüpilisi lõkse – liigne enesekindlus, kiindumus „lemmikaktsiatesse” või kalduvus paanikaks – omab suuremaid võimalusi ratsionaalsete otsuste tegemiseks isegi emotsionaalse filtri kiuste. Järgmine samm on distsipliin ja planeerimine: ette määratud reeglid investeeringute sisenemiseks ja väljumiseks aitavad piirata impulsiivseid reaktsioone ajutistele turukõikumistele.

Sama oluline on portfelli mitmekesistamine. Seda nii varaklasside kui ka geograafilises mõttes. See vähendab üksiku kriisi mõju ja aitab maandada emotsionaalset stressi. Lõpuks soovitavad käitumuslikud finantsistid regulaarset eneseanalüüsi. Heaks praktikaks on investeerimispäeviku pidamine. Selline harjumus aitab märgata korduvaid emotsionaalseid mustreid ning õpetab, millised „elulised” reaktsioonid on investeerimisel kasulikud ja millised portfellile kahjulikud.

Kuidas emotsioonid hävitavad investori rahakotti ja kuidas sellele käitumuslikule jõule vastu seista?

Emotsioonid investeerimisel toimivad nagu nähtamatu maks. Need võivad vähendada kasumit, põhjustada impulsiivseid otsuseid ja viia liigse riskini. Nii negatiivsed emotsioonid, nagu hirm, paanika või frustratsioon, kui ka näiliselt positiivsed, nagu liigne eufooria või enesekindlus, võivad viia valel hetkel müümiseni, ülehinnatud varade ostmiseni või kahjumlike positsioonide liiga kaua hoidmiseni. Nende mõju vähendamiseks tasub kasutada mõningaid praktilisi strateegiaid:

1. Teadlikkus oma emotsioonidest – pea investeerimispäevikut. Pane kirja oma reaktsioonid turu kõikumistele. Tuvasta tüüpilised käitumismustrid, mis ilmnevad kriisi- või eufooriahetkedel.
   
2. Investeerimisplaan ja distsipliin – määra eelnevalt sisenemis- ja väljumisreeglid ning stop-loss tasemed, et otsuseid ei mõjutaks hetkeemotsioonid.
   
3. Mitmekesistamine – jaota risk erinevate varaklasside ja piirkondade vahel. See vähendab emotsionaalset pinget, mida põhjustavad üksikinvesteeringute järsud väärtuse langused.
   
4. Pikaajaline horisont – mõtle kuude ja aastate, mitte päevade ja tundide lõikes; lühiajalised turukõikumised ei tohiks sinu otsuseid määrata.
   
5. Regulaarne eneseanalüüs – vaata aeg-ajalt üle oma otsused, tee järeldusi, õpi nii vigadest kui ka õnnestumistest, et instinktiivsed emotsioonid muutuksid liitlaseks, mitte vaenlaseks. Siis emotsioonid ei lõhu, vaid hoopis kasvatavad investori portfelli.
   

Tänu nendele lihtsatele, kuid tõhusatele sammudele saab emotsionaalse filtri, mis on aastatuhandeid aidanud igapäevaelus ellu jääda, muuta tööriistaks, mis toetab stabiilset ja teadlikku investeerimisportfelli arengut.