Zofia Błażko – tõeline maalikunstniku ja ainulaadse kunstniku portree

Täna tutvustan teile ainulaadset tegelast. Ta on lõpetanud magistriõppe Gdański Kaunite Kunstide Akadeemias maali erialal. naine, mille veenides voolab armastus renessansi, kirjanduse, reisimise ja spordi vastu. Mis sellest ühendusest välja tuleb ja millise eluviisini see viib? Zofia Błażko? Kui soovite teda tundma õppida, lugege palun artiklit.

Millal veendusite, et maalimine on teie elu kirg?

Ma ei mäleta, kas mul on kunagi sellist tunnet olnud. Joonistamine ja maalimine on olnud minuga nii kaua, kui ma mäletan. Minu jaoks on see loomulik seisund, nagu hingamine, ja nagu ilma õhuta, ei saa ma ilma maalimiseta toimida. Tõenäoliselt olen selle kirega sündinud ja mul on sügav usk, et ma ei saa sellest üle.

Kust tulevad teie töö ideed?

Ideid ammutan elust.

Kas maalitud inimesed on tõelised?

Jah, kõik kujutatud modellid on inimesed, keda ma isiklikult tunnen. Ma maalisin väga pikka aega ainult oma lähiümbruse inimesi – tuttavaid ja sõpru.

See muutus aja jooksul. Hakkasin mööda maailma rändama, otsides “maalidele uusi nägusid”. Kui keegi tänaval või sõprade sõprade seas mu tähelepanu köidab ja ma otsustan, et tahaksin sellist inimest kujutada,siis soovitan kohtumist. Siis on mul võimalus tulevase mudeli kohta rohkem teada saada, jälgida selle käitumist ja tundma õppida selle tundlikkust. Ainult nii saan näidata midagi enamat kui pealiskaudsus.

Miks on tugev korrelatsioon Art Deco trendiga?

Tõtt-öelda ei samasta ma seda väga Art Decoga. Arvan, et ammutan rohkem inspiratsiooni renessansiajastu maalikunstnikelt. Mõlema perioodi kunstnike tegevus on aga laias laastus seotud aru saanud püüdes väljendada ja põlistada ilu, oli see nende huvide ja eesmärgi teema. Sama eesmärk ja tegu on see, mis mind inspireerib.

Kas Art Deco mõjutab teie tänast elu?

Tõenäoliselt mõjutavad need mingil määral, nagu teisedki mulle tuttavad stiilid, alateadlikult minu loomingut. Naasin hiljuti Firenze reisilt ja võin öelda, et mu viimasel maalil on juba tunda Itaalia renessansi mõju.

Teie maalidel on näha palju multikultuursust või on see jälg paljudest ümbermaailmareisidest?

Jah, ma viisin oma esimese suurema kunstiprojekti ellu kohe pärast ülikooli lõpetamist Pariisis Jour et Nuit Culture residentuuris. Mul oli võimalus portreteerida Prantsusmaale saabunud emigrante, kellega seal kohtusin.Rahvuslik mitmekesisus paelub mind väga. Teistest rahvustest inimestest portreesid luues ei taha ma mitte ainult põlistada nende füüsilisi erinevusi. Enne maali kallal tööle asumist proovin esmalt modelli erinevatest aspektidest tundma õppida, s.t selle kultuuri, religiooni, filosoofiat… Neljakuulise kunstistipendiumi jooksul Senegalis õnnestus mul teha minu jaoks erilisi portreesid. ja päris. Enne lõuendi kallal töötamist veetsin kõigepealt palju aega tulevaste modellidega, et püüda neid inimesi vähemalt osaliselt mõista, lugesin ka Koraani ja mul oli isiklik kohaliku keele “wolof” õpetaja. Mul oli ka ainulaadne võimalus reisida mööda kaunist ja päikeselist Senegali, kohtudes soojade inimeste ja ainulaadsete paikadega. See rikastas mind tohutult sisemiselt.

Rohkem maalimist või fotograafiat?

Ma olen maalinud ja joonistanud lapsest saati. Minu seiklus fotograafiaga tuli palju hiljem. Just Gdynia Orłowo kunstikeskkoolis hakkasin süvenema fotograafia alkeemiasse. Kasutasime tundides ikka analoogtehnikat. Lasin oma vanaisa “Zenit” fotoaparaadi, mille objektiivile oli graveeritud pühendus, fotod ja filmid arendasin ise… Kaunite Kunstide Gümnaasiumis jätkasin fotograafia õppimist, valides selle aine teaduskonna. Alustasin oma esimeste õpingutega maalikunsti erialal ja aasta hiljem teise alaga – fotograafiaga… Nüüd kasutan fotograafiat, et koostada kompositsioone, mis aitavad mul maale luua.

Teine armastus pärast maalimist?

On kolm võrdset kirge, mis on minu elu oluline element. Sport, kirjandus ja reisimine.

Sport on minu jaoks alati väga oluline olnud. Tõsi, ma pole seda kunagi professionaalselt teinud ega ekstreemspordiga tegelenud. Küll aga aitab sport saada vajalikku energiat, mis võimaldab mul mitu tundi molberti ees veeta.

Ma ei olnud alati lugemishuviline, aga õnneks olen muutunud… Nüüd loen tihti hommikuti ja stuudiosse sõites. Need on maalikunstnike elulood, mõnikord filosoofilised mõtisklused või muu sisu, mis võib mind sisemiselt rikastada. Maalides – kui ma rohkem keskendumist ei vaja – või teema mind paelub – kuulan audioraamatuid.

Minu jaoks on reisid ainulaadne võimalus ammutada uut inspiratsiooni. Mul oli võimalus veeta mitu kuud kunstnike residentuurides üle maailma, näiteks Senegal, Peking ja Pariis. Hindan neid reise ülimalt kõrgelt. Mul oli võimalus kohtuda paljude originaalkunstnikega, näha huvitavaid kohti ja nendega seotud inimesi. Mul oli ka aega neid tundma õppida ja mõista. Seda tüüpi reiside suur tähtsus on asjaolu, et on tagatud ka majutus ja stuudio – saan siis kõik, mida vajan ohjeldamatuks ja loominguliseks tööks.

Kellele on teie teosed adresseeritud?

Ma ei valinud kindlat publikut. Maalin seda, mida tahaks jäädvustada, mis on mulle oluline ja tahan seda kõigiga jagada. Põhiliselt maalin realistlikke portreesid. Siiani olid need maalid ilma varjatud sümboliteta, atmosfäärilisemad (kuigi see on viimastes sarjades muutumas). Varem huvitasid mind peamiselt põgusad emotsionaalsed seisundid. Ka modellidega suhteid luues soovisin tabada “modelli hinge”. Mulle tundub, et mu maalid on enamasti universaalsed ja ligipääsetavad, rohkemgi kui näiteks kontseptuaalne kunst. Töötan lootusega, et minu tööd meeldivad ja arusaadavad erinevas vanuses, erineva tundlikkuse, haridusega ja erineva kultuuritaustaga inimestele.

Väike või suur formaat?

Just pärast lõpetamist tundsin end kõige paremini suuremas formaadis 200cm x 120cm ja selliseid maale ka maalisin. Hetkel tegelen väiksemate kallal. Sel aastal oli minu suurima maali mõõtmetega 150x100cm ja nüüd maalin lõuendit mõõtmetega 120x80cm ja 50cm x 40cm. Vastupidiselt näilisele ei tähenda väiksem formaat vähem tööd. Tihti on keerulisem ideed väiksemale lõuendile komponeerida ja jäädvustada.

Kas maagiliseim koht maa peal on?

Selliseid kohti, mis on minu jaoks eriti erilised, on mitu. Esimesed – kus sain peaaegu müstilise kogemuse – olid Himaalaja. Mul oli väga vedanud, et sain sattuda Annapurna tipule, tunda ja näha maailma ühe kõrgeima mäe majesteetlikkust.

Hiina vanasõna ütleb, et jumalad elavad mägedes. Seda ma seal kogesin.

Milliseid teemasid te oma töös ei käsitle?

Kaks aastat tagasi pakuti mulle väga mahukat tellimust. 13 figuuriga maalid ühel lõuendil. Kui ma selle töö enda peale võtaksin, oleks see minu suurim ja tulusaim projekt. Tellijal oli aga teosest “oma nägemus”. Ma ei eita ega eira kunagi kliendi ideid, kuid see maal oli mõeldud minu jaoks oluliste väärtuste amortiseerimiseks, mistõttu keeldusin ega võtnud tellimust vastu.

Lemmik vaba aja veetmise viis?

Lõõgastust ja lõõgastust sõpradega kohtudes, vabadust ja pingutust joostes või rattaga sõites ning võimalusel uusi kohti külastades. Viimasel ajal olen nautinud lugemissaalis viibimist ja väga erinevaid raamatuid – ka anatoomiaõpikut – lugeda.

Kus sa tahaksid olla 5, 10, 15 aasta pärast?

Ma otsin endiselt oma kohta maa peal. Õnneks on mul eriala, mis võimaldab mul töötada praktiliselt kõikjal maailmas ja ma saan alati oma eesmärke ellu viia, olenemata sellest, kus ma olen…
Ja see võlub mind.

Aitäh intervjuu eest! Soovin kõigi teie unistuste täitumist ja edu… Luksustooted!