Portselani ajalugu – Hiina valge kuld

Kui keegi nii arvab portselani ajalugu on igav, see on suur viga! Piisab, kui öelda, et eurooplased on sadu aastaid mõelnud, kuidas valmib materjal, mida nimetatakse “valgeks kullaks”. Õrn, keraamiline materjal kinkis isegi unetuid öid alkeemikutele, kes veensid kõiki, et teavad, kuidas mitteväärismetalle kullaks muuta. Üks neist sai hakkama, kuid selleks ajaks oli esimese Hiinast imporditud portselani Euroopasse ilmumisest möödunud põlvkonnad. Seda riiki peetakse portselani hälliks.

Kui meil on portselannõud või kaunistused, siis näeme oma silmaga – ja puudutus kinnitab seda vaid –, et Hiina keraamika on põliseurooplaste omaga võrreldes “taevas ja maa”. Sest portselan pole midagi muud kui keraamika, mis meile seostub karedate, kõvade ja raskete oranžist savist valmistatud anumatega. Kuid portselan pole raske ega kare. Pigem kerge, õrn ja sile. Võib ka lisada, et mõne variandi puhul on see vastu valgust hoides isegi läbikumav!

Tuhanded aastad täiuslikkuse poole püüdlemist. Portselani ajaloo algus

Pole teada, millal täpselt hiinlased hakkasid portselani tootma, kasutades seda materjali mitte ainult roogades, vaid ka arvukates kunstiteostes. Soovitavalt leiti, et esimene sile keraamika, mida nimetatakse “primitiivseks portselaniks” – loodi aastatel 1600-1046 eKr Shangi dünastia ajal. Hiljem populaarseks saanud portselaniga oli sellel aga vähe ühist. See oli üsna sarnane põhimaterjaliga, sobides veekindlate laevade ehitamiseks. Tõeline portselanibuum sai alguse Hani dünastias, mil ehitati esimesed kõrgahjud – aastatel 25–220 pKr.

Esimesed sellised tooted olid tuntud kui seladon. Tänapäeval eristatakse eraldi keraamikaliikidena portselani ja seladoni. Siiski väärib märkimist, et hiina keeles on ainult üks sõna, mis kirjeldab mõlemat Hiina keraamika varianti (ci 瓷). Seladon on iseloomuliku roheka värvusega varajase portselani tüüp. Hiina riigi ja sellele järgnenud dünastiate järgmised sadu aastaid kestnud evolutsioon hargnesid portselani- ja seladonitööstuseks. Hiljem loodi Hiina keraamikast edasisi variatsioone.

Portselani ajalugu – esmatöötlus

Tuntuim ja tänapäevani levinuim portselanitüüp loodi Yuani dünastia ajal, 13. ja 14. sajandi vahetusel, see ehtne kõva portselan valmistati petuntsest ehk portselankivist (päevakivikivi), mis jahvatatud pulbriks ja segatud. kaoliiniga (valge portselansavi). Igal koostisosal oli oma funktsioon.

1450 kraadi Celsiuse juures töötlemisel viis pentuse glasuur, andes portselanile iseloomuliku visuaalse võlu, ja kaoliin säilitas toote kuju. Eurooplased – püüdes leida “patenti” seda tüüpi portselani tootmiseks – leiutasid teist tüüpi. See oli pehme portselan, valmistatud savi ja purustatud klaasi segust. Seda nimetatakse ka kunstlikuks portselaniks.

Marco Polo ja alkeemia reisid. Kuidas eurooplased üritasid Hiina portselani võltsida

Mõned ütlevad, et kuulus Veneetsia kaupmees ja rändur Marco Polo oli esimene, kes tõi Euroopasse portselani. See on muidugi pooltõde – ta tõi selle tegelikult, aga kindlasti mitte esimene. Millal Hiina keraamika Euroopasse jõudis, pole täpselt teada. Esiteks pidi see saama populaarseks Kesk-Aasia riikides, et araabia kaupmehed saaksid seda eurooplastele müüa. Tõenäoliselt olid nemad esimesed, kes sellest väärtuslikust materjalist esemeid Euroopasse tõid. Siia tasub lisada väike kõrvalepõige.

Tõenäoliselt pärineb nimi seladon nimest Saladin – õigemini Salah ad-Din, Egiptuse esimene sultan, kes elas 11. sajandil Ta oli kuulus oma suure kire poolest Hiina keraamika vastu – hiljem nimetati seladoniks – roheka värvusega… Nagu akvamariin. Ja ka selle värvi nimi viitab millelegi. Seladoni jälgi avastati ka Hispaanias, mida Saladini ajal veel osaliselt valitsesid moslemid. Aljaferia linnusest (Hispaania Zaragoza) leiti 11. sajandist pärit keraamilise kausi fragment, mis oli valmistatud seladonist.

Siis poleks Marco Polo saanud esimene olla. Fakt on aga see, et 14. sajandil naasis ta Hiinast, tuues sealt erinevaid kaupu. Sealhulgas erinevad viaalid ja anumad vürtside ja hiina ürtidega.Nende hulgas oli üks ilus väike hallikasroheline purk. Siis tekkis termin portselan. Marco Polo andis sellele ainulaadsele väikesele laevale nime portselan. See sõna pärineb vanast itaalia keelest, viidates sõnale porcellini, mis omakorda on meritigude nimi, kelle kest meenutas Polole tema purgi värvi. Selle molluski teised nimed on cowries või poola keeles… portselanist liiliad.

Elevant (portselanipoes?) ja Poola juhtum. August II Tugev, Euroopa esimese portselanivabriku omanik

Sealt edasi oli kõik allamäge. Portselan ja seladon jõudsid Euroopasse Siiditee kaudu ja seejärel mööda Hollandi mereteid. Selleks ajaks olid eurooplased selle õilsa Hiina keraamikaga juba väga tuttavaks saanud ja mõtlesid, kuidas Euroopas samast materjalist anumaid toota. Erinevalt tänasest oleks tootmine Euroopas siis tunduvalt odavam kui Hiinast kauba importimine. Kulus SAJU aastaid, enne kui eurooplased taipasid, kuidas Hiina keraamikat võltsida. Pole ka ime, sest isegi Marco Polo kirjutas selle tootmise kohta täielikku jama!

“Anumad on valmistatud rabedast pinnasest või savist, mis kaevatakse välja nagu kaevandusest ja kuhjatakse tohututesse küngastesse ning jäetakse siis kolmekümneks-neljakümneks aastaks tuule, vihma ja päikese kätte. Selle aja jooksul on maapind nii palju rafineeritud, et sellest valmistatud anumatel on taevasinine toon ja väga särav sära,” kirjutas Polo oma ajakirjas.

Milline on portselani ajalugu Euroopas?

Teda peetakse Euroopa portselani loojaks Johann Friedrich Böttger – Saksimaalt pärit sakslane. Böttger oli alkeemik – jah, ka tema uskus, et suudab plii kullaks muuta. Portselaniga see nii lihtne ei olnud. Kuid lõpuks see tal õnnestus. 15. jaanuaril 1708 loodi esimene Euroopa portselani retsept. See oli tore üritus, tasuks isegi kuningat ennast teavitada! Huvitaval kombel… Poola kuningas – Augustus II Tugev.

Aasta hiljem rajati esimene portselanivabrik Euroopas, just Albrechtsburgi lossis Meissenis (Saksimaa), mille ta asutas. Augustus II Tugev! Kuna Poola kuningas oli pärit Saksi dünastiast, oli tema võimu all ka Saksimaa. Nii juhtuski, et Poola-Leedu Rahvaste Ühenduse valitseja oli sel ajal Euroopa esimese ja ainsa portselanivabriku omanik! Järgnevatel aastatel rajati tehased muuhulgas: Austrias ja Inglismaal.

Huvitaval kombel väidavad mõned allikad, et Augustus II Tugev vangistas Böttgeri, kes alkeemikuna pidi tema eest “portselanikoodi murdma”, et valitseja saaks rahuldada oma portselanihullust.

“Kas sa ei tea, et apelsinidega on sama, mis portselaniga, et kui kellelgi üks või teine ​​asi haigeks jääb, ei saa tal neist kunagi küllalt ja ta tahab neid aina rohkem saada,” ütles Poola kuningas. kirjutas väidetavalt ühes oma kirjas.

Kas portselan on väärt rohkem kui kuld? Portselanist kuulsaimad kaunistused ja nõud

Portselan see on alati olnud ja on endiselt väärtuslik, ihaldusväärne materjal. Ja jah, väikesed esemed – nagu kujukesed, taldrikud, vaasid ja muud kaunistused – võivad maksta kuni kümneid miljoneid dollareid. Ja kuigi need pole kindlasti “kulda väärt”, sest nad ei võrdu kulla kaaluga, võivad mõned portselanist valmistatud esemed troonilt kukutada väärismetalli loomuliku kauni sära.

Üks sellistest portselanist pärlitest – 18. sajandist, Hiina vaas Mingi dünastiast – leitud Londoni lähedal asuvast majast. See seisis seal märkamatult kaua tavalise vaasina. Tegelikult võisid britid selle Oopiumisõdade ajal 1860. aastal Pekingi suvepaleest rüüstata. Kaunilt maalitud vaas müüdi oksjonile ja tagastati Hiinasse. Selle ostis hiinlane 2010. aastal 83 miljoni USA dollari eest – ta ületas küsitud hinna 50 korda!

Erinevad mandrid – erinev portselani ajalugu

Kõige väärtuslikumad on olnud ja jäävad Hiina portselankaunistused, kuid Euroopa portselan paistab ka selle poolest silma, olles Hiina portselani “võltsing”. Nagu selgub – Johann Friedrich Böttger ta töötas välja nii hea retsepti, et Meisseni (või Dresdeni) portselanist sai algse hiina oma kõrval üks ihaldusväärsemaid. Just Meisseni portselan peaks portselankujukesi nähes kohe meelde tulema.

Meisseni tehase varajased tööd võiksid müüa tuhandete dollarite eest. Mõned kujukesed müüdi oksjonil kuni 200 000 dollarini. Tuntuimad on aga Johann Jakob Kirchneri ja Johann Joachim Kändleri tööd. Kirchneri teos aastast 1732, mis kujutab lindu – “Suur tiib” – müüdi 2015. aastal oksjonil 1 071 209 dollari eest, vaatamata taastamis- ja remondimärkidele.

Teiste kuulsate portselantoodete hulka kuuluvad: Sevrese kujukesed ja portselan Capodimontest – tehasest, mille asutas Itaalias Saksimaa Maria Amalia, Augustus Tugeva lapselaps ja Hispaania kuninganna.