Christian Dior – revolutsiooniline moemaailmas

Unistuste jõud on sama suur kui raha jõud. Kuigi võid vaielda selle üle, mis on olulisem – ja kas ka muud, väiksemad elemendid mõjutavad inimese edu, siis üks on kindel – kuhugi jõudmiseks tuleb astuda esimene samm.

Lapsepõlv

Christian Diori lugu algab 21. veebruaril 1905 Normandias, Granville’i linnas. Võib tekkida kiusatus öelda, et õnn saatis teda paljuski sünnist saati. Olles ümbritsetud paljude õdede-vendadega (tal oli kaks venda ja kaks õde), kes sündisid jõuka väetisetootja perre, oli tal esimene õnnelik vaheaeg. Lisaks kingiti talle kohe ka kunstianne, mida ta hindas ja soovis oma hilisematel eluaastatel kasutada.

Esimesed raskused

Oma kirele truuks soovis Dior käia kunstikoolis, kuid tema vanemad soovisid alati, et temast saaks diplomaat ja seostaks oma hariduse selle ametiga. Pariisi riigiteaduste instituuti ta aga kauaks ei jää ja kauaoodatud kompromiss: ka muusikateoste õppimine ebaõnnestub.

Seetõttu ostab isa Diorile 1928. aastal kunstigalerii, mida poeg koos sõbraga juhib. Nende aastate jooksul puutus ta tihedalt kokku Jean Cocteau ja Pablo Picasso loominguga. Kahjuks läks Diori perekond suure depressiooni ajal pankrotti ja ta pidi galerii 1931. aastal sulgema. Oma kogemusi kasutades avas ta aga aasta hiljem koos elukaaslasega oma teise galerii.

Alustage moemaailmast

Järgnevatel aastatel müüs Dior üksikuid visandeid moemajadele ning tema karjääri alguseks peetakse 1938. aastat, mil ta asus tööle disainer Robert Piguet’ juurde. Näib, et kui ta on kohanud tõelist moodi, on ta oma eesmärgi poole püüdlemisel peatamatu. Lõpuks täidab ta oma unistused ja teostab need parimal võimalikul viisil. Paraku seisavad talle teel Teise maailmasõja puhkemisega seotud sõjalised operatsioonid. Christian Dior liitub sõjaväega.

Pärast ajateenistuse lõpetamist

Dior lõpetab teenistuse 1942. aastal ja läheb kohe Lucien Lelongi moemajja, kus ta koos teiste töötajatega disainib kleite nii Saksa natside kui ka Prantsuse kaastöötajate naistele. See aga ei üllata kedagi, sest see on siis ainus võimalus turul püsida. Sõja üle elanud moemajadel on ajaloos sama tegevus.

1946. aastal saab Dior koostööpakkumise kuulsalt moemajalt Phillipe et Gaston, kuid see on juba iseseisva arengu faasis. Aasta hiljem on maailm tema esimesest kollektsioonist šokeeritud.

Corolle ja Huit – kaks rida Christian Diori esimesest kollektsioonist

Moemaailm ei suuda pärast Diori esimest etendust oma üllatusest ja rõõmust vabaneda. 20-meetrise läbimõõduga ringist õmmeldud seelikuid peeti raiskavateks ja nende ekstravagantsusest nördinud, arvestades sõjajärgseid puudujääke. Varasemad boxy kleidid on asendatud laienevate, sääre keskosa seelikute ja pintsakutega, mis rõhutavad kitsast piha. Calico kasutamine, alusseeliku kasutamine ja korsettide kasutamine panevad naised vormitute riiete kandmise lõpetama ja hakkavad naiselikult välja nägema. Naise keha jooned on rõhutatud ning riided annavad naistele kerge, õhulise ja õrna tunde.

Diori rõivad on oma lahendustelt nii uuenduslikud, et üks Harper’s Bazaari toimetajatest nimetab neid “New Look” – terminiks, mille Ameerika ajakirjandus üles võttis ja mis siiani toimib selle meeldejääva moerevolutsiooni nimena.

Intensiivne kümnend

Christian Diori seiklus moe- ja parfüümmaailmaga enda nime all on kestnud vaid kümme aastat. Arvatakse, et 1952. aastal sureb Dior südamerabandusse, mille põhjustas lämbumine või kaardimäng. Need on aga intensiivsed loometöö aastad, mis muudavad senist nägemust moest ning mõjutavad järgnevaid aastaid ja paljude disainerite loomingut. See on moekunsti verstapost, mis on nüüd sama ilmne kui mis tahes muu ajalooline sündmus. Sest kuidas ei saaks Diorit olla? Kas kujutate ette, milline oleks maailm täna ilma tema panuseta disainikunsti?

Mis oli Diori edu taga?

Jääme vaid spekuleerima, kas ja mis aitas Christian Dioril nii mõeldamatut karjääri teha ja kogu moemaailma raputada. Kas ainult andest piisab? Kui ta oleks sündinud vaesesse perekonda, kui ta oleks kuulanud oma perekonda ja saanud diplomaadiks, kui ta oleks sõjas tõsiselt viga saanud, kui ta poleks tahtnud luua oma kaubamärki. Kui ta vaid oleks jõudnud oma kollektsiooniga materjalipuuduse ajal… Kui, kui, kui.

Siiski tuleb märkida üht: kui ta poleks oma karjääriteel esimest sammu astunud, kui ta poleks ennast ja oma talenti usaldanud, kui ta poleks proovinud – poleks midagi juhtunud. Me oleme kaugel kokkuvõtetest, nagu saate teha kõike. Siiski tunnistame, et iga revolutsiooni liikumapanev jõud on idee ja tegevus. Kui sul esimest pole ja teist ei taha juurutada, siis revolutsioon ei puhke.