Belgia Grand Prix – Vormel 1 legend: märgadest draamadest kuni hübriidajastuni

Vihma sajab just praegu, kui neid sõnu kirjutan, ja homme võib paista päike – just selline ongi Spa-Francorchamps.

Ma mäletan, kuidas eelmisel aastal sõitjad harjutasid ideaalsetes tingimustes, aga pühapäeval pidid nad võitlema tõelise paduvihmaga. See ongi selle raja võlu – sa ei tea kunagi, mis sind ees ootab.

Numbrid räägivad enda eest. 2025. aastal toimub juba 70. Belgia Grand Prix vormel 1 sarjas. Nädalavahetus tõi kohale üle 200 000 fänni kogu maailmast. Mitte ilma põhjuseta.

Belgia Grand Prix

Oscar Piastri võitis selle võistluse ja see oli midagi enamat kui tavaline võit. Võib öelda, et see oli hetk, mil nägime F1 tulevikku. Noored hundid võtavad legendidelt teatepulga üle.

Spa ei ole tavaline rada. See on paik, kus vihm võib viie minutiga muuta kõike. Kus sõitjad kihutavad 300 km/h läbi metsa. Kus traditsioon ja modernsus põimuvad viisil, mida sa ei leia kusagilt mujalt.

Belgia Grand Prix’il on midagi, mida ei saa seletada pelgalt faktidega. Võib-olla sellepärast, et ilm on siin sama ettearvamatu kui võidusõidud ise. Võib-olla sellepärast, et fännid on erakordselt häälekad. Ja võib-olla lihtsalt sellepärast, et Spa’l on hing.

Iga hooaeg toob uusi üllatusi. Iga võistlus on erinev lugu. Just sellepärast tasub seda kohta paremini tundma õppida – alates päris algusest, läbi arengu kuni tänaste väljakutseteni.

Enne kui uurime, kuidas Spa sai motospordi ikooniks, tasub mõista, et see ikoon on endiselt muutumises.

Alates 1925. aastast kuni hübriidiajastuni – Belgia Grand Prix ajalugu ja areng

Kas oskas keegi 1925. aastal ette näha, kui palju Belgia võidusõit muutub? Tol ajal ei mõelnud keegi ohutusele nii nagu täna.

Esimene Belgia Grand Prix toimus just 1925. aastal Spa-Francorchamps’i rajal. Käisin seal hiljuti turistina ja on raske uskuda, et see oli kunagi lausa 14,9 kilomeetrit pikk. See oli tavaline avalik tee, mis suleti võistluse ajaks.

Tõeline lugu algas 1950. aastal, kui Vormel 1 jõudis maailmameistrivõistlustele. Kuid tol ajal oli Spa hirmuäratav koht. Sõitjad kihutasid puude vahel, ilma kaitsepiireteta. Jackie Stewart nimetas seda “roheliseks põrguks”. 1960. ja 1970. aastatel hukkus seal palju võidusõitjaid.

Pärast 1970. aasta tragöödiat boikoteerisid juhid võistlust. Korraldajad pidid midagi ette võtma. 1972. aastal kolis Belgia igavasse Nivelles’sse, seejärel Zolderisse. Aga see polnud enam see sama.

1983. aastal toimus läbimurre. Spa tuli tagasi, kuid nüüd juba kaasaegse, 7,004 km pikkuse rajana. Säilitati kõige olulisemad lõigud – Eau Rouge, Blanchimont – kuid lisati turvaalad. Minu arvates oli see hea kompromiss traditsiooni ja pragmaatilisuse vahel.

Moodne ajastu tõi kaasa uued väljakutsed. 2003. ja 2006. aastal kehtestatud tubakareklaami piirangud muutsid kalendrit. Mõned võistlused kadusid, teised nihkusid. Belgia jäi püsima, kuid mõnikord oli see väga napilt.

2014. aasta muutis kõike – algas hübriidmootorite ajastu. Äkitselt loeb mitte ainult kiirus, vaid ka energiatõhusus. Sõitjad pidid jõudu juhtima hoopis teisel tasemel kui kunagi varem. See on hoopis teistsugune Vormel 1 kui Stewarti või Senna päevil.

Täna on Spa motospordi arengu sümbol. Ohtlikust avalikust teest on saanud kõrgtehnoloogiline areen. Kaasaegne rada seab sõitjatele täiesti uued nõudmised, mida vaatleme järgmises osas.

Spa-Francorchamps luubi all – rajaomadused ja raja väljakutsed

Kui sisenen Eau Rouge’i, tunnen alati, kuidas süda hakkab kiiremini lööma. See lõik rajast pole lihtsalt kurv – see on vertikaalne ameerika mägi. Auto sööstab alla läbi La Source’i, et siis kohe kihutada üles läbi kuulsa sektsiooni. Kõrguste vahe? Kogu raja peale üle 100 meetri. See on nagu sõidaksid mööda mäenõlva.

Tegelikult näitab Kemmel Straight inseneride suurimat dilemmaat. Surujõud või tippkiirus? Mõlemat korraga ei saa. Liiga palju tiiba ja juht kaotab sirgel 10–15 km/h. Liiga vähe – ja auto lendab hullumeelselt läbi kiirete esside raja keskmises sektoris.

Ma mäletan ühte võistlust, kui hommikul paistis päike, aga tunni pärast kallas vihma. Just nii ongi Ardennides. Ilm muutub siin iga poole tunni tagant. Pirelli peab valmistama segusid kõige jaoks – alates 50 kraadini kuumenenud kuivsillutisest kuni jäiselt märja rajani. Mõnikord on ühel ringil stardis kuiv, aga Bus Stopis juba märg.

Juhid ütlevad, et Spa on füüsiliselt kõige nõudlikum rada. Asi pole ainult G-jõududes – oluline on ka otsuste kiirus. Pouhon’is on sul võib-olla sekund, et hinnata haarduvust. Kui hindad valesti, lendad 200 km/h vastu barjääre.

Siin töötavad vormelid oma võimete piiril. Vedrustus peab olema piisavalt pehme äärekivide jaoks, kuid jäik kiirete suunamuutuste puhul. Kemmel’i lõpus lähevad pidurid tulikuumaks, et aeglastes sektorites kohe jahtuda.

Kui tingimused ja tehnika sulanduvad üheks, sünnivad hetked, mis muutuvad legendideks…

Fangiost Piastrini – murrangulised hetked ja vastuolud

Ma mäletan, kuidas ma vaatasin seda kuulsat Häkkinen’i manöövrit 2000. aastal. Mika sõitis pool võistlust Schumacher’i taga ja siis äkki – pauh! Ta kasutas Zontat elava takistusena ja möödus sakslasest raja kõige kitsamas kohas. See oli uskumatu.

Häkkineni geniaalne manööver (2000)

Michael Schumacher juhtis võistlust, kuid Häkkinen ei andnud alla. Ühel hetkel sõitis brasiillane Ricardo Zonta nende ees aeglasemalt. Tavaliselt tähendaks see möödumisvõimaluse lõppu. Kuid Mika mõtles teisiti.

Soome ründas täpselt sel hetkel, kui mõlemad möödusid Zontast. Schumacher pidi aeglustama aeglase brasiillase taga, samal ajal kui Häkkinen kasutas teist trajektoori ja möödus korraga mõlemast sõitjast. Sakslane ei jõudnud isegi reageerida.

“See oli üks parimaid manöövreid, mida ma oma karjääri jooksul olen teinud” – meenutas hiljem Häkkinen.

Mitte-võistlus aastast 2021

Kaks aastat tagasi nägin midagi veelgi kummalisemat. Vihma kallas nagu oavarrest terve nädalavahetuse. Pühapäeval olid tingimused nii kohutavad, et võistlus kestis… kolm ringi turvaauto taga. Ja kõik. Selle eest anti pool punkti.

Juhid olid raevunud. Pealtvaatajad samuti. FIA tunnistas, et see oli korralduslik viga. See “võistlus” muutis reegleid minimaalse ringide arvu kohta, mis on vajalik täispunktide andmiseks.

Schumacheri esimene triumf (1992)

Michael oli siis vaid 23-aastane. Ta sõitis Benettoni eest ja keegi ei oodanud, et ta võiks sellistes tingimustes võita. Vihm, kaos, õnnetused – aga noor sakslane liikus konkurentidest läbi nagu nuga läbi või.

See võit pani aluse legendile. Schumacher näitas, et suudab sõita igas olukorras. Ülejäänu on juba ajalugu – seitse maailmameistritiitlit.

Huberti tragöödia (2019)

Ma ei taha sellest kirjutada, kuid Anthoine Huberti surm F2 võistlusel raputas kogu kogukonda. Noor prantslane oli vaid 22-aastane. Õnnetus oli nii tõsine, et FIA alustas kohe uute ohutuslahenduste väljatöötamist.

Lisati täiendavad energiat neelavad tõkked, muudeti võistluste neutraliseerimise protseduure. Tragöödia tuletas kõigile meelde, et Vormel 1 on endiselt ohtlik spordiala.

Kõik need hetked – triumfid ja tragöödiad – on kujundanud Spa-Francorchamps’ ajalugu. Igaüks neist on jätnud jälje fännide mällu. Kuidas need emotsioonid mõjutavad võistluse ärilist ja imagoloogilist väärtust, arutame edasi…

Kaasaegsus, ökonoomsus ja rohelise tuleviku võidujooks

Tegelikult ei oodanud ma, et Belgia GP toob Ardennide piirkonnale lausa 106 miljonit eurot aastas. See on tohutu summa vaid ühe võidusõidunädalavahetuse kohta. Aga kui mõelda, kui palju inimesi kohale tuleb, kui palju hotelle nad broneerivad, kui palju toitu ostetakse – hakkab see kõik loogilisena tunduma.

Enamik sellest rahast tuleb mõnest allikast. Piletid on ilmselged, kuid turism teeb tõesti oma töö. Inimesed lendavad kohale üle kogu maailma, jäävad mõneks päevaks ja avastavad ümbrust. Sponsorlus lisab samuti märkimisväärse osa kogu summale.

Liberty Medial on leping kehtiv kuni 2025. aastani. Olen kuulnud, et käivad läbirääkimised pikendamise üle, kuid see pole nii lihtne. Spa hooldamine on üsna kulukas ja F1 kalender täitub kiiresti.

Moët & Chandon astub tiitlisponsorina 2025. Huvitav valik – šampanja ja võidusõit on alati käinud käsikäes. Nende turundusaktivatsioonid peaksid olema üsna ulatuslikud, kuigi üksikasjad pole veel avalikustatud.

Mis mind üllatas, oli see, kui tõsiselt nad suhtuvad keskkonnateemadesse. CO₂ heitmete vähendamine, hübriidmootorid – see on üks asi. Aga nad korraldavad ka spetsiaalseid busse fännidele, et piirkonnas liiguks vähem autosid. See on loogiline – need ummikud pärast võistlust on õudsed.

Ma arvan, et aastaks 2030 peab motosport muutuma veelgi rohelisemaks. Vastasel juhul saab ühiskondlik surve olema liiga suur. F1 on sellest teadlik ja püüab kohaneda.

Äriliselt on Spa kummalises olukorras. Ühelt poolt toob see sisse raha ja omab ajalugu. Teiselt poolt kasvavad kulud ning uued rajad pakuvad rohkem raha. See on tasakaal traditsiooni ja reaalse majanduse vahel.

Kas see kirg ja vastutustunne on piisav, et Belgia GP püsiks kalendris?

Tulevikusuund – mis saab edasi Belgia Grand Prix’st?

Kas Belgia Grand Prix jääb püsima ka järgmisel kümnendil? Ma mõtlen sellele tihti, jälgides muudatusi F1-s.

Märkan kolme peamist trendi, mis kujundavad Spa-Francorchamps’i tulevikku:

• Noored võitjad nagu Piastri ja Norris tõmbavad ligi uut fännipõlvkonda – see muudab publiku demograafiat ja avab uksed värsketele sponsoritele
• Tehisintellekti tehnoloogiad ilmaprognoosides ning peatselt kasutusele võetavad süsinikuneutraalsed mootorid võivad muuta Spa F1 laboratooriumiks
• Lepingu pikendamine pärast 2025. aastat on võitlus Euroopa traditsiooni ja uutele turgudele laienemise vahel

Ma arvan, et võtmeks on paindlikkus. Spaa ei saa tugineda ainult nostalgiale – see peab pakkuma midagi enamat kui vaid kauneid mälestusi.

Belgia Grand Prix’ tulevik sõltub sellest, kas see suudab ühendada oma legendaarse ajaloo kaasaegse spordiettevõtluse vajadustega.

Tom F

elustiilitoimetaja

Luksusiblogi